3 nädala osaline kokkuvõte

Olen oma blogilehte mitu korda avanud, et kirjutada oma meeletult lahedatest elamustest, kuid kogu aeg tuleb jälle tore üritus vahele ning mul jääb pooleli. Vabandan, paid!

Esimene nädal täis ja läksin Erasmuse kultuuriüritusele - käisime paaris kirikus ja vanades akveduktides jms - kus tutvusin kahe superheade inimestega, keda saan oma sõpradeks kutsuda ja kelle kaudu olen endale saanud oma Erasmuse pere. Sellest päevast sai alguse kõik toredad tutvused, mis olen saanud selle kuu aja jooksul, ning muidugi ilusad plaanid väljasõitudest ja teistest (öistest) üritustest. Samal päeval pärast kultuuriürituse lõppemist läksime randa, kus tutvusime veel kuidagi hunniku tudengitega. Eks ikka öösel ka uut lemmikmängu Jungle Speed mängida. Ei olnud kõige parem hommik, kuid rõdul päikest võttes kadusid mured.

Gootistiilis Carmo kiriku varemed

Väike osa mu suurest Erasmuse perest

Costa da Caparica

Lissabonis on mitmeid salajasi kohti, majade katustel/parklate kohal, kus on mingit sorti baar jumaliku vaatega linna peale. Selliseid kohti avastada on täielik lust rääkimata peoõhtul osalemisest!



Olen jõudnud käia Belémis, mis on minu jaoks siiani kauneim osa Lissabonist ja kuhu lähen aina uuesti. Üks põhjus on kindlasti see, et seal asub pastel de nata'de algupärane müügikoht (aastast 1837), mistõttu nende teine nimi on ka pastéis de Belém. Seal saab näha, kuidas neid otse ahjust välja võetakse ja sulle taldrikule pannakse. Muidugi saab koju kaasa ka osta nood ahjusoojad maiustused. Belémis on ka hiiglaslik manuelismi stiilis Hieronymuse klooster (ehitamine 1501-1601), mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Ma jalutasin selles kloostris ringiratast läbi kahe korruse vist 3 tundi. See on nii uskumatult ilus, et ma arvasin end olevat unenäos (kogu selle Lissabonis elamise osas on veidi kahtlused siiani hihi). Selle küljes on Santa Maria kirik, mis hiilguse osas kloostrile kuigi palju alla ei jää.

Santa Maria kirik

Belémi torn on manuelismi pärl, nimelt on ta tervik mauri, renessansi ja gooti stiilist. 1515-1520 rajatud mereäärne kaitserinnatis, mis on õhtuvalguses nii kaunis.
Belém üldse lemmikkoht, kus raamatut lugeda.

krdi turist imetlemas torni
(everything is a dildo if you're brave enough) 

Sain oma erasmuse perega käia surfamas, mis on kõige parem trenn üldse! My life has been a lie. Armusin täiesti ära. Käed nagu nuudlid, jalad nagu pakud all, ise maruväsinud, aga hing on täielikus õndsuses. Õnneks on ka palju sõpru, kellel oma varustus olemas ja kes käivad regulaarselt, seega ei pea iga kord maksma koolituste eest.  On ka rohkem põhjust minna randa, kuhu ma ise vabatahtlikult väga ei viitsi - rõdu võlud.

you always have that one friend

Me rikkad tudengid oma pöörase erasmuse stipiga läksime ühte meretoidurestorani, kus sai igast krevette ja krabi ning vähki süüa. Kahte viimast muidugi näidati enne elusalt ka ette, vähk istutati mulle pähe (NB! toiduga ei mängita). Naistel hakkas muidugi kurb, et varsti me sööme teda, aga ta oli päris maitsev. Toitu lendas sõna otseses mõttes, kui oma väikeste haamritega nende kesti katki peksime. Kellel juustes, kellel särgil kuskil. Tšekk - 231 euri.
"So, what do we do now?"  -"Run?!?"

3-aastased sattusid laua taha

tere, sa maksid 102 euri

Sain käia Portugali kõige kõvema spordiklubi Benfica võrkpalli finaalmatšil. Inimesi oli meeletult palju ja see kaasaelamine oli võimas! Lauldi, löödi trummi, vehiti lippudega. Ma pole nii ammu käinud võrgumängul vaatajana, seega see jääb küll mõneks ajaks meelde nüüd :)

Kesklinnas on sellised paigad nagu illegaalsed hiina toidukad. Need on siin elavate hiinlaste oma kodus püsti pandud midagi restorani taolist ning nendest teavad ainult kohalikud, kes annavad nendest paikadest teada ka teistele, nt erasmuslastele. 9 euri eest 4 taldrikutäis megahead hiina sööki ja 2 õlut. Ei kurda kui aus olla.

Kohe üldse mitte tavaline, aga täitsa hea

Puu ja juurviljade gurmaanid! Kui Te arvate, et olete Eestis saanud kuskilt saanud head mangot, avokaadot, ananassi kiivit jms., siis külastage Portugali/Hispaaniat vms, sest see on täiesti vapustavalt hea siin! Ise avokaadot väga ei söö (või asendaja ainult), sest maitse on minu jaoks kahtlane. Siin aga lasen lausa lusikaga suust sisse, sest see tõesti nii suurepärane!
Ning sojapiim on üliodav. Rääkimata veinist muidugi, see voolab siin ojadena. + Mandliliköör on ülihea ja sidruniga veel parem


Rand ja võrkpall on kaks suurepärast kooslust ja õnneks on siin on võimalus seda ära kasutada heade ilmade tõttu päris palju. Peenikese liiva tõttu on mul jalad ja põlved pidevalt sodiks, randmed lillad, mitme erineva bikiinide randid ja siit-sealt kohati põlenud. Võrgumäng ei pea tõsine olema - see võib olla lausa nii naljakas, et ei suuda püstigi tõusta rääkimata teistest tegevustest, mida peaks mängu ajal tegema. Võimalik, et mehed lihtsalt eputasid, aga 10/10.

tglt väsinud päikesest, aga mul toredad sõbrad

Ma kirjutan eraldi postituse oma emotsioonides okeanaariumis, seoses kahel operatsioonil osalemisest ja erasmuse tripist Evorale ning Obidosesse.


PS. Siinsed palmid näevad välja nagu ülekasvanud ananassid. See teeb päris palju nalja vahepeal.

See noormees on kohalik härra Fokin. Jah, need on karupeadega pehmed, karvased, väga värvilised ketsid

Vaade Setúbali kaljult Costa da Caparicale ehk meie surfi-instruktor on romantik

taldrikul olev kaheksajalg viskas nalja

Costa da Caparica

Santa Maria lõunapoolne sissepääs, mida enam ei kasutata

Santa Maria + Hieronymuse klooster

kiriku postidele on nikerdatud ületöötamise grimassid

Santa Maria kirik

Munkadel oli palju vaba aega

fääncyd võlvkaared

Hieronymuse kloostrist nähtav Santa Maria kiriku kuppel

Ühest küll ära ei ütleks

How to find out if she's a gold digger

Day 6 - reede

Alustuseks: põlenud nospel - olemas, särk selga (rinnakule tglt) päevitunud - olemas. Tundub, et olen kevadele julge rinnaga vastu astunud.

Siin paar päeva oleme tegelenud kohaliku kooli külastamise ja oma praktikakohtade teada saamistega. Hetkeseis - meil on hoopiski puhkus ja Lissaboni/ERASMUSe nautimine. Mõnes mõttes tahaks erialalise tööga juba tegeleda, teises osas mulle sobib, kui on 26 kraadi ja päike paistab...märtsikuus. Samas tähendab see seda, et kodumaale naastes peame praktikat järele tegema ja pool suve läheb haiglas olemisele.

Muidu saanud niisama linna peal ringi jalutada, õhtuti mere ääres veini kõrvale lendavatest prussakatest ja ämblikutest rääkida, kohalikus klubis käia, kohata seal eks-jalgpallur Paulo Costinha't, kes õõtsutab oma puusi "Blurred Lines" järgi, saanud rohkem teada kohalikest kommetest.

Ilm pole nii hea olnud, et oleks väga tahet avastada. Kohalikele on kevadised tormituuled tavatud.



Ainuke põhjus, miks ma jaksan pärast 5h kõndimist mäkke, alla ning loomulikult uuesti mööda treppe (näen treppe unes varsti) üles, on see, et ajan jumalikku pastel de nata't näost sisse.


Täna käisime avastamas Castelo de São Jorge't, mis on 11. sajandi keskpaiku ehitatud kindlus, millel on alles mõned varemed seal olnud kuninglikust paleest. Mis teeb selle koha eriliseks on nö miljoni dollari vaade üle linna. See on USKUMATU ja täiesti hingemattev. Tohututes kogustes punaseid katuseid, merd, mõned sidrunipuud(!), Ponte 25 de Abril (Golden Gate silla koopia), Cristo Rei (Rio de Janeiro Jeesuse monumendi jäljend), veel merd ja veel punaseid katuseid nii kaugele, kuni silm seletab. Selle kõige hoomamiseks pidi päris kaua aega võtma, mida meil on õnneks palju.
Kindluse ümber kuskil männi otsas huikas öökull(?) ja rohelistel aladel ning kohviku kõrval olid paabulinnud. Ilusad linnud. Poleks arvanud, et neile meeldib männipuu otsas istuda. Lind küll, aga selle peale, et ta lendab, polnud ma küll varem mõelnud, kuni üks neist mind poolsurnuks ehmatas. Kaamerale poseerida õnneks meeldis. Kui ma selline välja näeks, poseeriks ka. #model #blessed


Me küll ostsime pileti, kuid saime sisse piletita, mis tegi meil meele kurvaks, kuna vaesed tudengid ja sissepääs oli kallis. See veidi näris seest, kuna ootasime ehk sellise raha eest veidi enamat. Lahkudes üks väike kohvik müüs Ben & Jerry'st, mille me muidugi ka ostsime ning kuna pilet oli valideerimata, siis saime uuesti tagasi minna ning nautida päikesepaistel maailma parimat jäätist ning miljoni dollari vaadet. Elu on lill, ausalt.



Kindluse juures müüs üks kohalik kunstnik oma teoseid linnavaadetest, mis olid väga oskuslikud ja ilusad. Mehel kätt ikka on ja tema teost riputaks oma seinale küll (see mõte rohkem endale meeldetuletuseks, kui peaks kunagi meeneid hakkama koguma).


Igatsen kaeraputru.

Otsin putru

Leidsin hoopis Ben & Jerry'se

See vello ehmatas mind poolsurnuks

#swagchoseme

Trepid, te olete mu armastus

Õhtusööki leiab ka kesklinna pargist

Kuidas oleks oma aia sidruniga?

Üks vähestest vaadetest kindluse tornidest

Ma ei tea, mis asi sa üritad olla, aga sa kaunistasid kunagi kellegi maja seina. Good 4 u

Esimesed muljed

Päev 1

Kes veel siis ei tea, miks ma üldse Lissabonis 3 kuud olen - ERASMUSega füsioterapeudi tudengite praktika. Pole just otseselt mu esmane valik, kuid võrreldes et sain üpriski hilja teada oma võimalustest, siis parem kui ei midagi. Ja võib-olla ongi vahelduseks hea keska rügamise ja võimalik et juba aasta pärast toimuva töö pärast rügamise vahel. Puhkust ka vaja, maailma vaja avastada, noor ollakse vaid lühikese vahemiku. 

21. märts: lend oli läbi Kopenhaageni, kus pidin 7 h ootama. Pole olnud väga palju kogemusi teiste linnadega, kuid siiani jään arvamusele, et Tallinna lennujaam on kõige hubasem. See raamatukogu on ikka üliluks! Kellel raamatuid üle - viige sinna. Koju tagasi jõudes viin küll mõned oma vanad raamatud, mida vast enam ei loe, sinna. Lend Lissaboni kestis 3,5 h, mil ma kogu aja istusin kogu lennu ainukese lapse kõrval, kes vahetpidamata röökis, peksis ja nuttis. Pidasin vastu selle. Oli laenatud raamat tlna lennujaamast ja natukene telfu akut alles, et hakkama saada (Kopenhaagenis pistikud ja wifi ning suurem tool on luksus). Lissabonis tulid mulle kohalikud tudengid vastu, kes saatsid mind metroo ja kõigega koju, kus ootasid ka korteriomanikud. Portugaallased on nii sõbralikud ikka. Niisama "Nägemist!" vms neile ei kõlba - ikka kalli ja musid põskedele. Näidati kohe ka lähimad toidu- ja küpsetistepoed ära. Võrreldes, et jõudsin pärast kella 18 kohaliku aja järgi (2h vahet) siis reedel, tööl käivad inimesed, ikka viitsisid. Muidu elan kahe meesterahvaga - ühe portugaallase ja kanadalasega. Üksi elamine on suur luksus siin. Nagu ka Tartus. 

Öösiti on vägagi külm. Eriti, kui kütet pole. Ilma sokkide, pikkade pükste ja pusata niisama ikka ei maga. Päeval samas - kuni kella 14ni oli päike, siis pilve - võtsin rõdul kohvi ja hommikumango kõrvale päikest. Siis läksin kursaõe Anneliga linnaga tutvuma. Tegime oma 10 000+ sammu, 4 h kõndimist ja pool linna. Kosutasime end vahepeal kohaliku maiustuse pastel de nata'ga. Kui muidu mul käis mõtteis, et teeks trenni ja tuleks tagasi paremas vormis kui enne, siis pärast selle proovimist need mõtted kadusid. See oli NII HEA! Ja üldse neil saiatooted on väga tavaline igapäevatoit. Muidu on toiduhinnad üpris samad kui mitte natukene kallimad kui meil. Piim on jama, kaeraputru ei ole, kohvi ka imelik ja leivast pole üldse mõtet rääkida. Vein on alla 2 euri ja polegi väga peet. Puuvilju ei anna võrrelda - siiani mango, ploom ja banaan on palju paremad kui see mis meil, k.a eesti ploom ja kohalik ploom on ikka väga erineva maitsega. Õnneks eesti ploomi ajaks olen ilusti tagasi. 

Linn on pidev mäkke ja sealt alla ronimine. Ilm: märtsis saan mina, eestlane, lühkarites käia. Pusa oli vahepeal üleliigne. Ja polnud isegi päikest, kui linna läksime. Pesu kuivab kõigile nähtavalt tänaval. Inimesed (loe: mehed) kõnetavad sind või häälitsevad niisama. Muidu päris meeldiv, rahulik siiani. Eks kui tuleb rohkem kogemusi erinevatel aegadel linnas käimisega, siis äkki mõtted muutuvad.

Tunnen, et olen väga pikal puhkusel. Homme lähme vaatame kooli üle ning saab teada kuhu ja millal praktikale.

Olge paid!

PS. Olen kurb, et ei saanud Metronomy konsal olla. Kes käis, jagagu muljeid!

Pastel de nata