Alustuseks: põlenud nospel - olemas, särk selga (rinnakule tglt) päevitunud - olemas. Tundub, et olen kevadele julge rinnaga vastu astunud.
Siin paar päeva oleme tegelenud kohaliku kooli külastamise ja oma praktikakohtade teada saamistega. Hetkeseis - meil on hoopiski puhkus ja Lissaboni/ERASMUSe nautimine. Mõnes mõttes tahaks erialalise tööga juba tegeleda, teises osas mulle sobib, kui on 26 kraadi ja päike paistab...märtsikuus. Samas tähendab see seda, et kodumaale naastes peame praktikat järele tegema ja pool suve läheb haiglas olemisele.
Muidu saanud niisama linna peal ringi jalutada, õhtuti mere ääres veini kõrvale lendavatest prussakatest ja ämblikutest rääkida, kohalikus klubis käia, kohata seal eks-jalgpallur Paulo Costinha't, kes õõtsutab oma puusi "Blurred Lines" järgi, saanud rohkem teada kohalikest kommetest.
Ilm pole nii hea olnud, et oleks väga tahet avastada. Kohalikele on kevadised tormituuled tavatud.
Ainuke põhjus, miks ma jaksan pärast 5h kõndimist mäkke, alla ning loomulikult uuesti mööda treppe (näen treppe unes varsti) üles, on see, et ajan jumalikku pastel de nata't näost sisse.
Täna käisime avastamas Castelo de São Jorge't, mis on 11. sajandi keskpaiku ehitatud kindlus, millel on alles mõned varemed seal olnud kuninglikust paleest. Mis teeb selle koha eriliseks on nö miljoni dollari vaade üle linna. See on USKUMATU ja täiesti hingemattev. Tohututes kogustes punaseid katuseid, merd, mõned sidrunipuud(!), Ponte 25 de Abril (Golden Gate silla koopia), Cristo Rei (Rio de Janeiro Jeesuse monumendi jäljend), veel merd ja veel punaseid katuseid nii kaugele, kuni silm seletab. Selle kõige hoomamiseks pidi päris kaua aega võtma, mida meil on õnneks palju.
Kindluse ümber kuskil männi otsas huikas öökull(?) ja rohelistel aladel ning kohviku kõrval olid paabulinnud. Ilusad linnud. Poleks arvanud, et neile meeldib männipuu otsas istuda. Lind küll, aga selle peale, et ta lendab, polnud ma küll varem mõelnud, kuni üks neist mind poolsurnuks ehmatas. Kaamerale poseerida õnneks meeldis. Kui ma selline välja näeks, poseeriks ka. #model #blessed
Me küll ostsime pileti, kuid saime sisse piletita, mis tegi meil meele kurvaks, kuna vaesed tudengid ja sissepääs oli kallis. See veidi näris seest, kuna ootasime ehk sellise raha eest veidi enamat. Lahkudes üks väike kohvik müüs Ben & Jerry'st, mille me muidugi ka ostsime ning kuna pilet oli valideerimata, siis saime uuesti tagasi minna ning nautida päikesepaistel maailma parimat jäätist ning miljoni dollari vaadet. Elu on lill, ausalt.
Kindluse juures müüs üks kohalik kunstnik oma teoseid linnavaadetest, mis olid väga oskuslikud ja ilusad. Mehel kätt ikka on ja tema teost riputaks oma seinale küll (see mõte rohkem endale meeldetuletuseks, kui peaks kunagi meeneid hakkama koguma).
Igatsen kaeraputru.
 |
| Otsin putru |
 |
| Leidsin hoopis Ben & Jerry'se |
 |
| See vello ehmatas mind poolsurnuks |
 |
| #swagchoseme |
 |
| Trepid, te olete mu armastus |
 |
| Õhtusööki leiab ka kesklinna pargist |
 |
 |
| Kuidas oleks oma aia sidruniga? |
 |
| Üks vähestest vaadetest kindluse tornidest |
 |
| Ma ei tea, mis asi sa üritad olla, aga sa kaunistasid kunagi kellegi maja seina. Good 4 u |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar